Hommikul oli asi selge, et on minek. Eriti ei vitsinud kiirustada, sest windguru prognoos näitas maksimumi alles kella 2-ks. Mängisin siis niisama lapsega, kuna Siret magas, siis elas Mariel minu seljas, või õieti arvuti seljas. Sellest ta ei tüdine vist kunagi, erinevalt mänguasjadest, mis pärast mõnepäevast lammutamisprotsessi sinnapaika jäetakse.
Kell 12 hakkasid puud juba vähe kõvemini liikuma ja see tegi tuju heaks. Laud peale ja minek. Sõitjaid oli ainult 2 ja kuna tuul tundus vaiksevõitu ma vette ei kiirustanud ja vaatasin mida, teised teevad. Prognoos paneb ikka täppi, kl 1-st hakkas hooti kõvasti puhuma. Läksin peale ja kohe kaldalt glissi. Mõlemal halsil on kiirus päris korralik, ja ruumi jääb veel ülegi, miskipärast ei saa purje päris sisse tõmmata, sest siis kaob kontroll ära ja panen allatuult minema.
Igatahes tuul järjest tõusis ja laine kerkis :) Ja kõvem ilm kui eile, aga sõitjaid oli eile vähemalt 8, täna jäin üksi sõitma. Kõvema puhangu ajal on võimalik isegi Saadikal uim veest välja saada
Peaksin hakkama manöövreid tõsisemalt võtma. Minu jaoks on siiamaani lihtsam olnud jibe asemel ennast korraks vette lasta ja siis uus veestart, aga järjest rohkem tunnen et peab hakkama harjutama.
Monday, September 1, 2008
Subscribe to:
Posts (Atom)
